Atividade

Mensajen ME kona-ba Loron Internasionál Edukasaun 24 -01-2024.

Mensajen ME kona-ba Loron Internasionál Edukasaun 24 -01-2024.
Ohin, loron 24 de janeiru de 2024, ita komemora Loron Internasionál ba Edukasaun ba daneen, hodi tane aas papel edukasaun nian ba promosaun dame no dezenvolvimentu.
Ita hotu hatene importánsia hosi edukasaun. Iha artigu 26 Deklarasaun Universal Diretus Umanus nian, nomos Konvensaun Diretus ba labarik nian garante katak edukasaun nudar ema hotu-hotu nian.
Ita-nia Konstituisaun rasik mós iha artigu 59, rekoñese edukasaun nu’udar direitu, hodi assegura Edukasaun bázika ida ne’ebé gratuita no obrigatóriu. Komunidade internasionál mós rekoñese importánsia Edukasaun nian, tan ne’e edukasaun sai foku hosi Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel sira hotu, liuliu refleta iha ODS númeru 4 neébé dehan “asegura edukasaun ho kualidade, inkluzivu, ho ekuitavél nomos promove aprendizajen ba moris tomak”.
Liuhosi edukasaun, labarik sira bele iha biban atu sai hosi kiak no la’o iha dalan ba futuru ida-ne’ebé di’ak liu. Edukasaun ne’ebé inkluzivu no ekuitavel, ho kualidade aas, sai hanesan mós fatór esensiál ida atubele iha igualdade jéneru no hakotu siklu pobreza nian.
Tema ba Loron Internasionál Edukasaun ba tinan ida-ne’e (2024) mak “aprendizajen ne’ebé bele lori paz ne’ebé dura ba tempu naruk”. Oras ne’e mundu hasoru konflitu violentu barabarak, no mós diskriminasaun, razismu, no ema ne’ebé ko’alia aat ba malu no odi malu.
Edukasaun mak arma atu kombate dezafiu sira-ne’e. Iha mundu tomak, edukasaun mak sai hanesan xave atu promove dame no transforma ema no sosiedade. Loos-duni, edukadora Maria Montessori mós aprezenta ideia ida-ne’e iha sékulu liubá, bainhira nia dehan: “Edukasaun nia knaar mak atu estabelese dame.” No nia kontinua: “Dame la’ós bainhira laiha funu; dame mak virtude ida, estadu mentál no, dispozisaun atu sai laran-murak, no mós fiar-an no iha justisa”.
Nune’e, ita rekoñese katak eskola eduka ema atu sai matenek, maibé importante liu liuhosi edukasaun ida olístiku – katak tenke dezenvolve ema nia kompeténsia sosio-emosionál, dezenvolve ema nia sensu empatia, komunika ho efetivu, halo kooperasaun ba malu, no oinsá jere ita-nia an.
Edukasaun mós iha papel atu haburas ema nia valór no atitude ne’ebé étiku no kontribui ba sosiedade nia bem-estar.
Edukasaun atu kontribui ba dame, presiza sai transformativu, no tulun atu hakbiit estudante sira ho koñesimentu, valór, atitude, abilidade no hahalok sira-ne’ebé presiza atu sai ajente ba dame iha sira-nia komunidade. Tan ne’e ha’u enkoraja eskola no estudante sira atu kontinua promove hahalok di’ak sira, lori páz iha eskola, kolabora malu hodi hamate violénsia iha eskola no komunidade.
Ha’u nia mensajen ba educadores mak: Haree ba importânsia hosi edukasaun, ita rekoñese katak, sai manorin mak profisaun ida-ne’ebé folin aas tebes iha ita-nia sosiedade atu lori edukasaun ba oin, no imi-nia responsabilidade mak boot duni. Ita-nia lei estabelese kuadru kompeténsia 4 ba profesór sira, atu asegura katak profesór sira bele hala’o duni imi nia knaar ho maneira ne’ebé bele fornese edukasaun olístiku ne’ebé ita-nia oan sira merese no presiza.
Ikusliu, ohin loron há’u husu atu ita hotu bele refleta kona-ba oinsá ita ida-idak bele komemora Loron Internasionál ba Edukasaun – hodi promove edukasaun ba dame liuhosi eskola no labarik sira atu kontinua promove hahalok di’ak sira, lori páz iha eskola, fó apresiasaun ba manorin sira iha ita-nia komunidade, no mós sai ezemplu di’ak hodi hanorin ita-nia jerasaun foun atu moris ho dignu no kria sosiedade ida-ne’ebé saudável no respeitozu ba ema hotu.
Hamutuk ita bele asegura ita-nia komunidade mak hakmatek, justu, inkluzivu, no sustentavel liuhosi ita-nia asaun, liafuan no ezemplu.